Juuni 2019

Kultuuriminister Tõnis Lukas: Eesti võiks olla üks eesti keele maja

Kas tasuta eesti keele kursustele pääseb vaid augustis?

Mis eesti keele maja esimesele õppeaastale järgneb?

Kuidas kultuurierinevustest võita?

Kuidas eesti keelt rannailmaga õppida?

Räägi kaasa: eesti keele maja tegevuse areng

Meie kalender

Meie uudised

 

Kultuuriminister Tõnis Lukas: Eesti võiks olla üks eesti keele maja

Meil on olnud au osutuda esimeseks asutuseks Kultuuriministeeriumi haldusalas, mida Tõnis Lukas uue kultuuriministrina külastas. Kohtumine kujunes avatud dialoogiks, mis tõotab edasiviivat koostööd.

Reedel, 31. mail, külastas kultuuriminister Tõnis Lukas koos nõunik Kristel Vissoriga Tallinna eesti keele maja, kus teda ootasid Integratsiooni Sihtasutuse töötajad nii Tallinnas kui Narvas (telesilla vahendusel).

Pärast Tallinna eesti keele majaga tutvumist andis sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ministrile ülevaate meie tegevustest. Keskendusime viimase aasta tulemustele, mille aluseks on 21-aasta pikkune koostöö kümnete partneritega ja neile valdkondadele, milles lõimumise kompetentsikeskusena arenguruumi näeme. Seeläbi jõudsime ühise aruteluni koostöö üle. Järgnevalt toome välja olulisemad küsimused ja vastused.

Küsimused kultuuriministrile

Eesti keele maja alustas tegevust aasta tagasi. Aina sagedamini kostavad ettepanekud, et me avaksime eesti keele maja esinduse ühes või teises Eesti piirkonnas. Viimane palve laekus ametliku pöördumisena Peterburist… Kas võiksime nii kaugele jõuda?

Eesti võikski olla üks suur eesti keele maja, millel on esindused üle kogu maailma. Seda läbi asjatundlike inimeste silmasära ja mugavate võimaluste eesti keele ning kultuuri tundmaõppimiseks, millega te olete suutnud silma paista. Seega oleks hea kaasata veel partnereid ning pakkuda koostöös nendega uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid käia eesti keele majas ükskõik millises maailma paigas.

Millega tasub arvestada lõimujatel hiljuti avalikustatud riigieelarve strateegia suunitluste võtmes?

Kui soovime tagada eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse, siis on meil vaja tagada ka vastavate tegevuste jätkusuutlikkus. Meie riigieelarve vajab selgust ja millised perspektiivid avanevad lõimumise valdkonnas, selguvad sügisel. Antud valdkonnas on meile pidevalt õla alla pannud Euroopa Liidu fondid – hea oleks uue perioodi toetused võimalikult kiiresti ja efektiivselt kasutusele võtta.

Ministri küsimused

Kuidas areneb eesti keel tänu sellele, et seda aina rohkem õpitakse?

Üks huvitavamaid aspekte on nn uued sõnad, mida õpilased omamoodi tõlgendavad, õpivad, kasutavad. Näiteks, Tartus elavad hiinlased leiutasid sõna „emama“, liites kokku „ema“ ja „embama“. See jäigi kasutusele tähendusega „hoolima“.

Kust on pärit nii huvitav Eesti keele maja seinu kattev muster, mis on sarnane Karjala kaljujoonistega?

Ka meie oleme selle üle uhked! Seda pakkusid loovagentuur Newton ja meediaagentuur Hamburg&Partnerid, kui eesti keele maja avamiseks valmistusime. Kõik fookusgrupid, kes ettepanekuid hindasid, pidasid seda parimaks lahenduseks.

Kohtumise lõpetuseks palusime ministril täita meie maja traditsioon – aukülaline lisab meie väärtustepuule oma häid soove õie kujul. Tõnis Lukas kirjutas: „Jätkuvat võlu ja hoogu! Siis tuleb kõik muu iseenesest.“

Kindlasti kohtume veel. Üks kindel sündmus, mille osas oleme nüüdseks ministriga kokku leppinud – 1. oktoobril avame pidulikult Integratsiooni Sihtasutuse peakontori uksed uues Narva eesti keele majas aadressil Linda 2, Narva.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate kohtumine kultuuriministri Tõnis Lukasega.

 

Kas tasuta eesti keele kursustele pääseb vaid augustis?

Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi jagab infot, millised võimalused on täna kasvõi iga päev eesti keelt tasuta õppida ning praktiseerida.

Milliseid võimalusi me eesti keele õppimiseks pakume?

Aastate jooksul on meie sihtasutuse kaudu pakutavad eesti keele õppevormid arenenud ja võimalused kasvanud. Seda eelkõige tänu mitmekülgsele ja tulemuslikule koostööle teadusasutuste ning koolitusfirmadega, mida me koordineerime – areng on käinud käsikäes keeleõppijate ootustega. Märkimisväärse tõuke on andnud meie nõustamisteenuse laiendamine eraisikutele ja eesti keele maja kui keeleõppe keskuse käivitamine – vahetu suhtlus keeleõppijatega loob võimaluse kiiremini vajalikke lahendusi tagada.

Tänavu pakume võimalusi kolmel suunal:

  • keelekursused, et rääkida keelt vajalikul, ka ametlikult tunnustatud tasemetel, või omandada kodakondsus;
  • keele- ja kultuuri tundmise klubid ning keelekohvikud, et eesti keele oskust läbi vahetu suhtluse lihvida;
  • keelekeskkond, et keele kandjatega ühistel sündmustel osaledes õpitut aktiivselt kasutada.

Lisaks soovitame sobival ajal täiendavalt kasutada tasuta e-õppevahendeid nagu Keeleklikk, Keeletee, Speakly, Käänuk, Pille ja Lauri lood.

​​Kümnete tuhande keeleõppijate kogemusel näeme, et soovitud tulemust on kergem saavutada just erinevaid keeleõppe vorme kombineerides. Täpseid soovitusi leiate meie kodulehelt.

Kuidas ja kus saab eesti keelt praktiseerida?

Mõistame ja teame, kui oluline on keele praktiseerimine. Seepärast, nagu nähtub ka eelmainitud suundadest, kaks kolmandikku meie pakutavatest õppevõimalustest keele praktiseerimist tagavadki – keele- ja kultuuri tundmise klubides, keelekohvikutes, keelekeskkonnas. Näiteks on Pärnus võimalik keelekohvikus kaasa lüüa, Sillamäel kultuuriklubi programmis osaleda või eesti keele maja toel Tartus või Saaremaal oma eesti keele oskust proovile panna.

Kas kõik mainitud võimalused on tasuta?

Rahalisi kulutusi katavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond (projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“). Osalejatel tuleb kulutada oma aega ja energiat.

Mida soovitate selle intervjuu lugejale, kes saab innustust ja soovib keeleõpinguid kohe alustada?

Alustada tuleb eesmärgist ja võimalustest – milleks ja kui hästi ma tahan eesti keelt rääkida ning kui palju aega ja energiat ma saan sellele pühendada.

Vastavat informatsiooni alates soovitustest kuni keelekohvikute aegadeni leiab meie kodulehelt. Selle hulgas on ka lihtne keeleoskuse taseme test.

Saab kasutada ka asjatundlike nõustajate kaasabi, kes töötavad Tallinnas ja Narvas tegutsevates eesti keele majades. Nõustajatega saab ühendust, helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee.

Milline on eesti keele õpet puudutav müüt, millega lugeja võiks arvestada?

Ligi 28 aasta jooksul, kui eesti keel on taasiseseisvunud Eesti riigikeeleks, on tekkinud mitmeid alusetuid müüte. Minu kolleegide ja partnerite kaastöö on aidanud neid murda – mida rohkem on keele õppijaid, seda selgem on ka arusaamine keelest.

Praegu suurimaks müüdiks on mõtteviis, mille muutmiseks oleme viimastel aastatel pingutanud: eesti keelt on võimalik tasuta õppida vaid keelekursustel, kuhu pääsevad augustis vaid kiiremad registreerujad.

Meie sihtasutus korraldab tõepoolest tasuta eesti keele kursustele registreerimist. Me teeme seda kaks korda aastas: augustis ja jaanuaris. Aastaringselt pakume aga kümneid muid võimalusi eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks: alates eesti keele maja keelekursustest kuni koostööpartnerite keelelaagriteni.

Selleks, et leida enda jaoks sobilikke võimalusi, tasub jälgida meie informatsiooni ning kasutada nõustamisteenust. Just nõustamine tagab, et eesti keele õpet saab alustada võimalikult kiiresti ja sobivaimal viisil.

Informatsiooni leidmiseks on kolm varianti: koduleht, Integratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele maja kontod sotsiaalmeedias ning meie igakuine uudiskiri. Nõustamisele registreerumiseks on kaks varianti: kas helistada tasuta telefonil 800 9999 või kirjutada info@integratsiooniinfo.ee.

 

Mis eesti keele maja esimesele õppeaastale järgneb?

Vestlesime Tallinna eesti keele maja juhataja Olga Selištševa ja Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källoga nii esimese õppeaasta tulemustest kui ka lähimatest plaanidest.

Möödunud aasta septembris eesti keele õppekeskusena Tallinnas ja Narvas käivitatud eesti keele majas lõppevad esimesed keelekursused ning -praktikaid. Ikka selleks, et septembris vähemalt sama hoogsalt tegevust jätkata.

Mitu inimest esimese poole aasta jooksul teie meeskonnad teenindanud on?

Olga: Esimese poole aastaga on Tallinna eesti keele majja leidnud tee ligi 700 eesti keele huvilist. Neist 225 õpib ka praegu eesti keele suhtluskursustel. Ülejäänud huvilised on osalenud eesti keele praktiseerimise eesmärgil korraldatud üritustel nagu näiteks filmiõhtud, keelekohtingud, õpikojad ja keelekohvikud.

Margarita: Samal ajal Narva eesti keele majas alustasid oma keeleõpinguid kursustel 250 inimest. Veel 900 inimest võtsid osa eesti keele praktiseerimiseks läbi viidud üritustest. Neile lisandub 1878 huvilist, kes on kasutanud Tallinnas ja Narvas töötavate nõustajate kaasabi, et leida endale sobivaim õppevorm.

Kui tuntud eesti keele maja juba on? Mille poolest?

Margarita: Vaadates aktiivsust, millega tuntakse huvi meie teenuste vastu, saab tõdeda, et maine on hea ja aina kasvab. Ühelt poolt jõuab meieni vastukaja, mille järgi oleme eesti keele õppekeskus, mis pakub huvitavaid õppevõimalusi ja meiega saab keelt harjutada meeldivas õhkkonnas. Teiselt poolt võtavad meiega ühendust erinevad organisatsioonid ja õppeasutused, et kas me võiksime tulla nende juurde eesti keelt õpetama.

Olga: Arvestades senist tagasisidet, mida olen kuulnud keelekursuste esimeste kohtumiste ja keelepraktika ürituste järel, saab järeldada, et oleme tuntud ja hinnatud nende hulgas, kelle jaoks oleme loodud – eesti keele õppest huvitatud inimeste seas. Rõõm, et meie teenustest teavad nii Eestis pikki aastaid elanud kui ka äsja saabunud kaasmaalased. Suurepärane, et vastukajas kõlavad meile olulised märksõnad: „kaasaegne“, „mitmekesised õppevõimalused“, „head nõuanded“, „sõbralik“.

Mis on olnud senise tegevuse põhifookuses? Millele keskendute järgmisena?

Olga: Eesti keele maja idee on kinnitada, et keeleõpe võib olla praktiline, huvitav ja mitmekesine. Meie õppijate hulgas on palju neid inimesi, kes on sooritanud keeleeksami ja saanud vastava taseme tunnistuse, kuid reaalselt jäävad praktika puudumise tõttu hätta. Seetõttu pöörame meie suurimat tähelepanu keele praktiseerimiseks sobiva keskkonna loomisele. Suhtume vigadesse kui kogemuste omandamisse ja julgustame inimesi eesti keeles kõnelema. Kindlasti jätkame keelepraktika arendamisega, kuna näeme, et selle järgi on suurim nõudlus.

Margarita: Suhtumine – tekitada inimestes huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning äratada nendes sisemist motivatsiooni keeleõppeks. Ja suhtlemine – aidata erinevatel kogukondadel omavahel suhelda, keskenduda ühisosale ja looma positiivseid emotsioone. Samas vaimus ka jätkame.

Keda ja millal ootate eesti keele majadesse nüüd? Millist kasu võivad nad saada?

Margarita: Meie juurde on oodatud kõik, kellel on huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Puudust tunneme eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest. Eriti kasulik on tandemõpe – eesti keelt emakeelena rääkija õpetab paarilisele eesti keelt ja õpib paariliselt tema emakeeleks olevat inglise või vene keelt.

Olga: Ka pealinnas on oodatud nii õppijad kui ka õpetajad. Nagu sai juba varem öeldud, oluline on tagada keskkond, milles õppija julgeb õpitavat keelt kasutada. Kui meie intervjuud lugedes tekkis soov kaasa lüüa, näiteks tandemõppes, saatke palun meile oma kontaktid e-postile eestikeelemaja@integratsioon.ee.

Kellelt ja millist kaasabi ootaksite?

Olga: Eelkõige suur tänu kõigile, kes on meie meeskonnale toeks ja abiks olnud. Alates Integratsiooni Sihtasutuse nõukogust kuni eesti keele maja reklaami avaldajateni. Rõõmustagem koos: meiega tahetakse eesti keele õppe alal koostööd teha, kes vabatahtlikuna, kes külalisena, kes partnerina. Selleks, et meie tegevus oleks veelgi tulemuslikum, tuleks seda arendada. Kõik julged ideed on teretulnud – palume jagada neid 1. juulini toimuva ideekorje raames selle tagasisidevormi abil

Margarita: Ida-Virumaal vajame kindlasti eestikeelse kogukonna tuge ja kaasalöömist. Samas parim tulemus sünnib üheskoos tegutsedes, nii et kõik Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja organisatsioonid võiksid õla alla panna, et eesti keele maja tegevused oma elanikeni viia.

Mida teha, et eesti keelt just eesti keele majas õppida ja praktiseerida?

Margarita: Kasutada meie nõustajate kaasabi. Nõustamisele registreerumiseks on kaks varianti: kas helistada tasuta telefonil 800 9999 või kirjutada info@integratsiooniinfo.ee.

Olga: Ning kindlasti jälgida infot. Selleks on kolm varianti: koduleht, Integratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele maja kontod sotsiaalmeedias ning meie igakuine uudiskiri.

Muljeid eesti keele maja õpetajatelt:

  • Õpetaja jaoks ei saa olla parimat tunnustust, kui õppijate edu. Näiteks ühe Narva eesti keele maja õpetaja A1-taseme grupist 5 õppijat otsustasid sooritada A2-taseme eksami ning kõik said fantastiliselt hakkama. Edu!
  • Üks õppija sai sellise hoo sisse, et läbides meie juures A1-taseme eesti keele kursuse, lubas suvel saavutada A2-taseme ning tulla meie juurde sügisel, et jätkata õpinguid B1-tasemel.
  • Toredad momendid on siis, kui õpetaja pole enam ainus, kes iseenda naljadest aru saab. Veelgi paremaks läheb, kui õppijad ka nalja hakkavad viskama. Humoorikas õhkkond vabastab pingetest ja inimesed ei karda keele õppimisel eksida.
  • Narva eesti keele majal on oma blogi ja regulaarne rubriik Narvskij Rabotsij (Нарвский рабочий) ajalehes.
  • Me mõtleme pidevalt, kuidas luua meie õppijatele meeldivaid keeleõppe kogemusi, kasutades selleks erinevaid aktiivõppe meetodeid nagu töötuba, meistriklass, ringsõit, külastuskäigud jne. Hing naeratab kui vaatamata jahedale ilmale koguneb Narva Linnuse Põhjaõues ligi 100 inimest, et eesti keeles eesti traditsiooniliste retseptide järgi kokata. Või kui pärast filmi “Võta või jäta” vaatamist toimuvad eestikeelsed arutelud, mille käigus erineva päritoluga inimesed toovad välja ühtesid ja samu väärtusi. Või kui Narva Kunstigaleriis eesti keeles toimuv “Eesti mäng” viib üle 100 inimese kümnesse Eesti paika.

Eesti keele maja korraldatud "Vaata Eesti kööki!", "Eesti mäng" ja kinoõhtu.

 

Kuidas kultuurierinevustest võita?

Sisserände ja rahvusvahelise kaitse sotsiaalvaldkonna ekspert ning vastavate teenuste juht Sotsiaalkindlustusametis Kaisa Üprus-Tali on 2000. aastate keskpaigast töötanud erinevate inimeste murede ja nende lahendamisega. Ta on rändekriisi algusest panustanud ka nende inimeste elu-olu probleemide lahendamisse, kes on mujalt Eestisse elama asunud. Meile jagab Kaisa soovitusi, kuidas kultuurierinevustega igapäevaelus toime tulla.

Kaisa on praeguses ametis suhelnud sadade inimestega, kes on saabunud Eestisse elama, õppima või töötama. Aastate vältel on kogunenud võrreldamatu teadmiste ja oskuste pagas, mida ta igal sobival võimalusel lahkelt jagab. Seekord keskendusime küsimusele, mis muutub meie igapäevaelu osaks: kuidas arvestada kultuurierinevustega nii, et mõlemad osapooled neist võidavad.

Tema soovitused:

  • Üksteisest tuleb ennekõike lugu pidada ja see ei ole teadupoolest sugugi nii ainult kultuurierinevuste puhul. Iga inimene on kordumatu isiksus ning erinevused tulevad kümnetest aspektidest. Alates perest, selle suurusest ja tavadest kuni riigikorra ja harjumusteni. Väga suured erinevused päritolus muidugi esitavad suuremat väljakutset suhtluse mõlemale osapoolele, kuid see on ka loomulik.
  • Kindlasti on oluline meeles pidada, et meie tunneme oma kodu, norme ja tavasid ning seetõttu on meie kohustus selgitada ja juhendada inimesi vastavalt Eestis kehtivatele tavadele.
  • Hea on mõista, et mida kaugemast riigist ja omapärasemast kultuuriruumist uus kaasmaalane on pärit, seda rohkem on tal vaja pingutada meie mõistmiseks ja vastupidi. Tähtis on meeles pidada ka seda, et kodust kaugel muutuvad oma traditsioonid veelgi tähtsamaks ja seda eriti juhul, kui tal mingil põhjusel puudub võimalus kodumaad külastada või kodustega suhelda. See aga loomulikult ei tähenda midagi halba, küsimus on pigem selles, kuidas inimene saaks olla jätkuvalt tema ise ja samal ajal järgida elukohariigi norme.
  • Eelnevast tulenevalt julgustan küsima küsimusi, sest kui me ei tea, mis inimesele muret teeb, siis me ei saa ka aidata (ei kohanemisel ega ka milleski muus). Lihtsalt tuim "raiumine" reeglina sihile ei vii. Vaid inimene ise saab öelda, mis ja miks talle muret teeb ning selle pinnalt saab juba edasi minna. Siinkohal ka väike hoiatus: üldistamine ja sildistamine ei vii positiivse tulemuseni ja nii ka käesolevas kontekstis. Üldine info ja varasemad kogemused on väärtuslikud ning annavad taustateadmisi, kuid võivad kergelt viia ka ebaõnnestumiseni.
  • Suhtlemine ei ole kunagi ühepoolne. Seega peame ka ise selgitusi jagama ja mida avatumad me selles osas oleme, seda kergemini ühise keele leiame. Ehk teisisõnu ja eespool öeldu teine pool – kui inimene ei saa aru, mida temalt soovitakse, siis on tal raske ka vastavalt tegutseda.
  • Teise riiki kolimine, ka enda soovil, on eluline ja oluline muutus – värske kaasmaalane võib eesti rahvatoitu nautida ja kohalikku ajakirjandust lugeda; meie keele õppimine ja eriti selle nüansside tunnetamine võtab aga aastaid. Seega tuleb arvestada, et sõna "integratsioon" tähendab tegelikult teekonda kohanemisel oma uue elukeskkonnaga. See võtab aega ja sellega tuleb arvestada. Ka igas muus kontekstis ei saa kunagi öelda, et inimene on "valmis".
  • Keegi ei pea kõike ise teadma. Lõimumisega on Eestis tegeletud taasiseseisvumisest saadik, eksperte ja kogemusi on piisavalt, kes saavad sellel teekonnal abiks olla.

Kui tekivad ideed või küsimused, mida soovite Kaisaga arutada, võtke temaga ühendust: e-post kaisa.uprus-tali@sotsiaalkindlustusamet.ee, telefon 5180574.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate kohtumine Kaisa Üprus-Taliga.

 

Kuidas eesti keelt rannailmaga õppida?

Viis praktilist soovitust Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustajalt Kätlin Kõverikult.

Suvel tasub suhtuda keeleõppesse sama loovalt ja meeleolukalt kui kõikidesse teistesse ettevõtmistesse. Samuti hea on lähtuda sellest, et suvi on ka keeleõppes eelkõige suhtlemise aeg. Selleks soovitame:

  • võtta osa sündmustest, mida viiakse läbi eesti keeles. Nii võib mõnel spordivõistlusel või teatrietendusel kuuldud väljend väga omaseks ja suupäraseks saada;
  • matkata ja puhata Eestimaa erinevates paikades. Iga sõnaga, mida vahetate kasvõi sööki tellides või igapäevaseid sisseoste tehes, kogute suhtlusjulgust;
  • kuulata eestikeelset raadiot. Nii võib uudiseid kuulates või laulu kaasa lauldes oma sõnavara oluliselt täiendada;
  • külastada keelekohvikut. Poolteist tundi aega, mida veedate kord nädalas kümnekonna tuttava inimesega eesti keeles rääkides, võib mitmekesistada puhkust;
  • pidada meeles, et eesti keele maja nõustajad jagavad nõuandeid eesti keele õppe osas. Olgu selleks lauamäng, mida otsustate perereisile kaasa võtta või hakkate tegema plaane, kuidas sügisest alates eesti keelt õppida.

Mida „keelekohvik“ tähendab?

Keelekohvik on regulaarsete kohtumiste sari, mis on toeks neile, kes tahavad eesti keeles rääkida.

Keelekohvikus arutatakse eesti keeles koolitatud eestvedaja juhendamisel igapäevaelu teemasid ning vahetatakse iseseisva õppe kogemusi. Oma keeleoskuse arendamiseks on vaja keskenduda rääkimisele ja kõnest arusaamisele ning vigadest õppimisele.

Keelekohviku kohtumised toimuvad regulaarselt vaba suhtlust soodustavates ruumides. Nendes osalemine on tasuta ja vajab vaid eelnevat registreerumist.

Registreeru keelekohvikusse, mis võimaldab Sul teiste suviste ettevõtmiste kõrvalt eesti keelt õppida.

Kuidas Eesti keele maja nõustajatega ühendust saab?

Helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades info@integratsiooniinfo.ee. Kasulikku infot oleme koondanud ka nõuandeveebi. Kui eesti keel on alles omandamisel, siis suhtleme inglise või vene keeles.

 

Räägi kaasa: eesti keele maja tegevuse areng

Integratsiooni Sihtasutus käivitas 2018 septembris Tallinnas ja Narvas eesti keele maja selleks, et pakkuda parimaid võimalusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Kui hästi esimene õppeaasta möödus, saad lugeda käesoleva uudiskirja artiklis.

Tahame veel kaugemale jõuda. Selleks palume Sinu kaasabi ideede näol, mida veel võiks eesti keele maja ette võtta, et eesti keelt räägiks aina rohkem inimesi. Ideid ootame antud tagasisidevormi vahendusel kuni 1. juulini 2019.

Kõikide ideede autorite vahel loosime välja Apollo kinkekaardi 30 euro väärtuses.

Iga idee on teretulnud!

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

 

 

 

 

 

 

Meie uudised

Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis, Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki kontol või Eesti keele maja Facebooki kontol.